Laupäeval kümnendat sünnipäeva tähistav Kalevipoja rattamaraton on igal aastal pakkunud sõitjatele mõne ootamatu üllatuse. Küll on raja äärde «jalutama» toodud karukujud, põõsasse peidetud makilt lastud kurja koera haukumist või tehtud üks rajalõik lausa lumest .
Mis vimka on korraldajail rattureile sel korral varuks, seda rajameister Priit Raudsepp ei avaldanud, kuid kinnitas naeratades, et üllatus kindlasti tuleb.
Pidevalt muutuv rada
Leppisime kokkusaamise Priit Raudsepaga kokku Kivijärve küla lähistele. Vahetult enne Tartust teeleasumist teatas ta aga, et ei ole päris kindel, kas ta jõuab selleks ajaks kindlaks määratud kohta, sest heina niitnud traktor uppus sohu ära. Kokkulepitud ajal sõitis ta aga ATVga, traktor kannul, tiheda pajuvõsa vahelt välja.
Traktori väljakaevamiseks kulus poolteist tundi. «Polnudki nii hullusti kinni, kui esialgu paistis,» lausus Priit Raudsepp. Parasjagu puhastasid nad uut rajalõiku, mida ratturid pole varem näinud. Pidev rajauuendus ongi üks Kalevipoja maratoni omapära. Korraldajad püüavad igal aastal leida uusi lõike, et oleks endal ja ka sõitjatel huvitavam. Umbes paar kilomeetrit rajast on sama, mis kümme aastat tagasi, ülejäänud rada on asjaosaliste sõnul pidevalt muudetud. Üks asi on siiski kindel: umbes 45-meetrise kõrguste vahega raske tõus Laiuse mäele tuleb võtta selgi korral.
Pehme pinnase ja järskude tõusude pärast peetakse Kalevipoja maratoni keskmisest raskemaks. «Tugevamatele sõitjatele meeldib võimalikult raske rada, kuid peame mõtlema ka teistele rattahuvilistele,» rääkis Priit Raudsepp. Seetõttu on tänavune sõit võrreldes mullusega kümmekond kilomeetrit lühem.
«Mõned sõitjad ei taha rabas üldse rassida, sestap oleme tänavu raba osa vähendanud,» märkis rajameister.
Nagu nüüdsel ajal tavaks, on rajameistrite suurim proovikivi saada maaomanikelt ratturite sõiduks nõusolek. Mõni omanik kohe põhimõtteliselt ei luba. Kuid Priit Raudsepp rääkis ka talunikust, kes on nii vastutulelik, et küsib korraldajatelt, kustkaudu nad tulla soovivad, ja puhastab rajad oma valdustes ise ära.
Priit Raudsepa sõnul on kindel see, et kümne aastaga on ratturite keskmine tase ja varustus märgatavalt paranenud. «Ketsides keegi enam naljalt pedaalima ei lähe,» tõdes ta. Nende sõnade saatel hüppas rajameister taas ATV selga ning sõitis koos traktorit roolinud Raigo Valguga niitma rohust puhtaks järgmist rajalõiku.
Sportlased hindavad
Sõidu peakorraldaja on rajameistri vend Tarmo Raudsepp, kes meenutas, et esimesele sõidule tuli kohe kohale pisut üle 200 ratturi. Aegade jooksul on üritus tasapisi kasvanud. Eilse seisuga oli end maratoni distantsile kirja pandud 555 ratturit, poolmaratonile 191 spordihuvilist ning lastesõitudele 154 osalejat. Tarmo Raudsepp arvas, et need arvud enne starti tõenäoliselt kasvavad.
Juba esimesest sõidust alates on kohalike tippude kõrval võistluse leidnud üles ka välismaalased. Teiste hulgas võitis 2010. aasta sõidu praeguseks kolmel korral maailmameistriks tulnud Christoph Sauser Šveitsist.
Korraldajate pingutusi on saatnud sõitjate kiitus. Näiteks Rein Taaramäe ütles mullu pärast sõitu, et see on lihtsalt kõige ägedam maraton, mida ta on viimastel aastatel läbinud. Tartu Postimehele kinnitas Taaramäe nüüd sedasama. «Kalevipoeg oli üks tore kogemus, sest nad viisid sõidu otse soomülgastesse ja tegid maisipõllu sisse toredad labürindid,» kirjeldas Eesti praeguse aja üks tuntuimaid rattureid. Kui võistluste ja treeningute kalender vähegi lubab, tahab Taaramäe stardis olla ka tänavu.
