Laulja Ott Leplandi suurepärane sportlik vorm pole ilmselt kellelgi märkamata jäänud. Kuigi laulja väga ratta- ja jooksuvõistlustel ei osale, on tema jõusaali treeningud teadlikult põimitud aeroobse poolega. Et aga teada saada, kuidas sportimine ja toitumine tegelikult organismi mõjutavad, käib Ott regulaarselt verenäitajaid kontrollimas SYNLABis.
Võimalusest SYNLABis tervist kontrollida oli Ott kuulnud varemgi, aga teste tegema tulla soovitas mõni aeg tagasi treener Argo Ader. Ott on tõsisemalt ehk umbes viis korda nädalas trenni teinud juba üle aasta ja nii on oluline järjepidevalt jälgida, kuidas see tervist mõjutab. Labori- ja spordiarstide poolt kokku pandud Terviseportlase pakett aitab hinnata organismi üldist seisundit ja füüsilise koormuse mõju, selgitab välja, kas energiavarud on ikka piisavad, näitab sedagi kui treeningkoormus on liiga suur ja annab teada, kas lihased treeningujärgselt piisavalt puhkust saavad. Lisaks saab aimu ka võimalikest varjatud terviseprobleemidest ja olulisemate mineraalainete ning vitamiinide varudest organismis. Kokku 12 erinevat vereanalüüsi.
Mida saab treeningu ja toitumise kohta välja lugeda hemogrammist?
Augustis möödus pool aastat, kui Ott viimati analüüse tegi. See on piisav periood, et võrrelda, mis ajaga muutunud on. Ott analüüsib koos laboriarsti Anneli Raave-Sepaga põhjalikumalt hemogrammi ehk verepildi uuringut, mis mõõdab hemoglobiini sisaldust veres ja loendab ning kirjeldab vererakud. Laborarst dr Anneli Raave-Sepp selgitab: ,,Hemogrammi tulemus on üldjoontes kena, kuigi sellise punavererakkude hulga juures võiks hemoglobiini tase kõrgem olla ja punavererakke kirjeldavad näitajad ei ole päris korras. Märtsis toimunud konsultatsioonis oli juttu, et rauavarud ei ole piisavad, aga praegu on see näit korras. Seega võiksid end hemoglobiini tootmise toetamiseks kuu aega B-grupi vitamiinidega turgutada, eriti oluline on siin just B6-vitamiin. Kui punaverenäitajad sellest ei muutu, siis on see ilmselt sinu individuaalne iseärasus. Kõigi näitajate poolest ei peagi inimene alati ,,keskmine’’ olema. Hemogrammis on veel välja toodud 5 liiki valgevererakud, nende peamine ülesanne on kaitsta organismi haigustekitajate vastu. Kui märtsis polnud rakkude vahekord ideaalne, siis praeguseks on pilt ilus. See tähendab, et hetkel pole organismis ühtki protsessi, mis kaitsvad rakud ärevile ajaks. Kolmas liik vererakke on trombotsüüdid, mis aitavad verejooksu peatada, nende arv on kenasti stabiilne. Vererakkude osakaal veres ehk verepaksuse näit on 44%, mis on väga hea. Antud näidu alusel saan teha ka järelduse, et sinu vedelikutarbimine on vajadustega tasakaalus. On suur vahe, kas süda peab pumpama liiga paksu verd, nn „siirupit“ või normaalset „vedelikku’’.
Ka Oti veresuhkrunäit on ideaalne, seega pole suhkruhaiguse riski, millele viitaks kõrge näit ja liig madal tulemus omakorda tähendaks seda, et organism võib koormusel jääda energiapuudusesse.
Kuidas peegeldab veri Oti lihasmassi kasvu ja taastumist?
Kui laboriarst viimase poole aasta dünaamikat lihasrakkude näitajate osas analüüsib, tõdeb ta, et need markerid on natuke tõusnud: ,,See võib olla tingitud sellest, et treeningute tulemusena on lihasmass suurenenud ja viitab, et lihaseid kasutatakse aktiivselt. Samas võib põhjuseks olla lihaste ülekoormus ja ebapiisav puhkus. Kui lihased on koormusest taastunud, siis lihasensüümid ja lihastes tekkiv jääkaine kreatiniin lähevad ,,normi’’. Lihaste taastumist toetavad treeningujärgsed lõõgastusharjutused ja piisav treeninguvaba periood. Treeningu kasutegur koormatud lihaste puhul pole suur, aga vigastuste oht seda suurem.’’ Ott kinnitab, et viimase poole aastaga on treeningud tõesti intensiivsemad olnud ja lihasmassi on juurde tulnud. Muidugi on võimalik, et lihased võisid proovi andmise ajal veel pinges olla, sest eelmisel õhtul oli intensiivne treening. Et jõusaali treenerite seisukohad venitusharjutuste vajalikkusest peale trenni jagunevad kardinaalselt erinevatesse koolkondadesse, leiab Oti ja arsti vahel aset pikem dialoog teemal kuidas peale trenni õigem lõdvestuda oleks.
Uurea on valgu lammutamisel tekkiv jääkaine, mis näitab kogu organismi, mitte ainult lihaste taastumist. Tavatoitumise juures ja 10-14 tunnise paastumise järgselt on tavaliselt näit umbes 3, Oti tulemus 6,8 on väga hea eeldus lihasmassi kasvatamiseks. Kõrgem näit viitab sellele, et inimene tarbib valku juurde, ehk antud juhul on viimase poole aasta jooksul Oti menüüsse lisandunud valgupreparaadid analüüsist selgelt näha.
Kui märtsis kuulus Ott nende väheste inimeste hulka, kellel D-vitamiini kevadel organismis liiga palju, siis vähendas ta lisaks võetava D-vitamiini preparaadi koguseid ja tegi suvel nende tarbimises sootuks pausi. Nüüd on näit küll 100 juures, aga doktor soovitab septembrist taas pisitasa D-vitamiini lisaks võtta.
Oti kommentaarid tulemuste ja oma eluviisi osas:
Mulle meeldib, et laborianalüüsidest saab sellised teadmised, mis aitavad igapäevaseid toitumis- ja sportimisharjumusi suunata. Kui numbrid katastroofiliselt valesti pole, siis suuri muutusi polegi vaja. Üldiselt treeneriga ma enam väga ei konsulteeri, enamus aega treenin üksi. Viimase paari aastaga, mil aktiivsemalt olen sporti teinud, on juba omajagu teadmisi kogenenud.
Aga toitumist jälgin küll nii palju kui võimalik. Eelmine kord oli kerge rauapuudus, siis neid asju pidasin silmas, vahetades näiteks kana ja kala võimalusel pigem punase liha vastu ning raua näitaja oli nüüd korras.Soovitatud B-vitamiini kuuri katsetan kindlasti. Ma ei tarbi valku ja intensiivsemat süsivesikut koos. Lihatooted käivad mul koos köögiviljadega. Riis, tatar ja kartul on ka ikka menüüs, aga eraldi. Vahepalaks banaan või peotäis mandleid. Muidugi oleks kasulik iga nelja tunni tagant omavalmistatud toitu süüa, aga minu elustiiliga see kahjuks ei sobi. 90% toitumisest toimub kodust väljas ja muidugi ei tea siis nii täpselt, mis seal toidus on. Aga ma ei taha ka nii äärmuslikuks muutuda, et toitu kaaluda ja kaasa pakkida, see oleks liig. Väljas süües tuleb lihtsalt väga jälgida, mida tellid ja sööd. Ja tegelikult armastan magusat ka!
Olen seda meelt, et hulluks ei saa minna, mõõdukas koguses võib patustada. Ma pole atleet või professionaalne sportlane, teen seda kõike hea enesetunde nimel. Kui kõik naudingut või lõõgastust pakkuvad asjad ära võtta, siis pole elu mõnus. Tasakaal on kuldne kesktee ja vahepeal luban pingutuste eest endale preemia.
Ma usun, et korra aastas oleks igaühel mõistlik selliseid analüüse teha, et saada teada, mis olukorras su keha on. Rääkisime just laboriarstiga ka, et paljud teevad trenni ja jälgivad toitumist, aga samas see kolmas osa – ehk keha kontrollimine, kas sulle see või teine konkreetne asi sobib – on enamasti puudu. Mõnikord ei saavutata oma sportlikke või muid kehalisi eesmärke just seetõttu, et valitud sportimise viis või toitumine ei sobi. Siis ongi see arstide poolt kokku pandud pakett hea, muidu ei tea, mida kontrollima peaks.
Tervisesportlase paketisaab tellida otse ja mugavalt patsiendiportaalist minu.synlab.ee, vereproovi anda ilma eelregistreerimiseta lähimas SYNLABi verevõtukohas ja vastused jõuavad samasse portaali hiljemalt kolme tööpäeva pärast. Küsimuste korral tasub lisaks tellida laboriarsti konsultatsioon.
