No nii, viimane laagripäev on kätte jõudnud. Oleme Jõulumäe spordikeskuses, kus päev algas 08:30 hommikusöögiga. Olgugi, et sõidetud on juba 6 päeva jooksul 23 tundi ollakse värsked ja vaadatakse üksteisele küsivalt otsa, kas tõesti viimane päev. Ilm on lubav, päike ja kraadiklaas näitavad tõusvat joont. Riided selga, rataste peenhäälestus ja start võis alata Jõulumäe maratoni ja ümbruskonna radadel. Sõita saime männimetsa all kiiretel singlitel ja looklevatel metsateedel, jõekallastel ja liivaluidetel, kruusalõikudel ja laudteedel. Kokkuvõttes läbisime Jõulumäele omaseid tuttavaid lõike ja piirkonna huvitavamaid radasid teejuhi Erki eestvedamisel. Oli mõnus ja samas ka raske päev, raske just „paksukestele“ ehk fättidele, mille juhtidel tuli korralikult pedaale tallata, et isend mäest ülesse saada. Tänane päev oli kõige kuivem ja kiirem nagu tõelisele kevadilmale kohane. Lõpetasime Jõulumäe etapi 3 tunniga ja sellega oli selle aastane kevadlaager ametlikult edukalt lõppenud, nüüd siis kerge taastumine ja viimane lihv ning võistlushooaeg alaku.
Kokkuvõttes saime sõita väga mitmekülgsetes tingimustes, kus sõitjate tehnilised oskused said väga korraliku lihvi, millega kaasnes ka arvestatav treeningmaht optimaalse intensiivsusega.
Usun, et selle hooaja huvitavamad maratonirajad on Kuusalu ja Alutaguse, mis jätsid kõikide laagerdajate hinge kõige sügavamad emotsioonid. Need olid tõesti ägedad rajad, kus oli tehnilisi lõike ehk singleid, adrenaliinirohkeid laskumisi, pingutust nõudvaid sirgemaid lõike ja see kõik hajutatud looduskaunile maastikule, mis pakkumas uskumatuid vaateid.
Selle nädala jooksul saime kõik korraliku positiivse emotsionaalse laengu super seltskonna ja vahelduva Eestimaa looduse seltsis. Järgmise hooaja kevadlaagri nimekiri on juba avatud.
Uute kohtumisteni rajal.
tervitades
Henno Puu
