Failid
GP Rajakaart kompuutrisse (.gpx)Linnakukaart (.pdf)GP Rajakaart trükiks (.pdf)
Kirjeldus
RAJAKIRJELDUS
GP ja maratoni distantsi rajad on samad. GP sõidab kaks ringi.
2. Valga-Valka maratoni start antakse Jaanikese spordikeskusest.
Esimesed 400m liigutakse mööda tee äärt, seejärel pööratakse asfaltkattega Jaanikese teele ning sõidetaks Valga-Uulu mnt poole. 1 km möödumisel ületame Valga-Uulu mnt. Peale seda tuleb hoida paremale, et jõuda Läti Vabariiki ning siis tuleb hoida vasakule. Järgnev kilomeeter kulgeb lauge tõusuga ning lagunenud asfaltkattega teel. 2,6-ndal kilomeetril tuleb pöörata vasakule ja algab kruusaralli. 9,9km jõuame poolmaratoni ja maratoni radade lahknemispunkti. Maratonisõitjad keeravad paremale ning kruusatee jätkub ja kestab kuni järsu pöördega vasakule, tehnilisele rajaosale (10,8 km). 1,3km jõuame tagasi koduvabariiki 11,1km. 12,2-ndal kilomeetril toimub peaaegu tagasipööre vasakule ja alates 13,4-ndast kilomeetrist jõuame metsateele, kus esineb kuivema ilma korral liivaseid kohti. 16,4 kilomeetril tuleb pööre vasakule ja jõuame veidi laiemale kruusateele, kus liigume kuni kolme tee ristumiskohta jõudmiseni, paremat kätt jääb tuletõrje veevõtukoht. Seejärel suundub rada paremale. Peale 400m sõitu keerame vasakule metsateele. Saab jala natuke sirgeks lasta, aga mitte kauaks. 19,1-ndal kilomeetril peale 90-kraadist pööret paremale peab kohe pingutama hakkama, sest algab 2,8km pikkune tõus raja kõige kõrgemasse punkti. Tõusul, 19.8 kilomeetril pöörame kruusateele. Ületades 21,7-ndal kilomeetril Piiri-Koorküla tee, jõuame esimesse toidupunkti ja oleme tõusnud 123m kõrgusele üle merepinna. Järgneb kiire laskumine, millele järgneb järsu tõusunukiga rajalõik, kus asub GP vahefinišisse. Peale seda kulgeb rada mõõda kruusast põlluteed. 27,3-ndal kilomeetril pöörame paremale, Piiri-Koorküla teele, raja ühele pikemale asfaldilõigule. Tee kulgeb allamäge ja on sobilik suure kiirusega sõitmiseks, siis järgneval pöörel paremale kruusakattega metsateele võib osutuda ohtlikuks (28,4 kilomeeter). 30,9-ndaks kilomeetriks jõuame põnevasse kohta. Tee läheb üle põllu ja ei või teada, millega põllumehed meid seekord üllatavad. Peale 1km pikkust üllatusrada, jõuame uuesti kruusakattega põlluteele. 32,6-ndal kilomeetril ületame laiema kruusakattega tee ning liigume mööda kitsamat kruusateed edasi. 34,2-ndal kilomeetril hoiame paremale ja 34,4-ndal kilomeetril keerab rada vasakule vana talumaja sissesõiduteele. Järgnev 100m võib olla liivane. Edasi kulgeb põllutee mööda ebatasast maastikku, kus esineb lohke ja maakive. Õnneks pole seda kannatust pikalt ja 1,5 kilomeetri päras jõuame jälle kitsale kruusateele. 36,5-ndal km keerab rada jälle paremale eelnevalt tuttavale Piiri - Koorküla teele. Peale 400m mõnusat asfaldil kulgemist pöörab rada paremale, Järvesilma turismitalu suunas ning tee muutub kruusaseks. Sõidame läbi kahe talu hoovi ning tee läheb üle kruusakattega metsateeks. Paremat kätt jääb Laanemõtsa järv ning jõudes järgmise talu juurde tuleb hoida vasakule. 39,1-ndal kilomeetril tuleb teha järsk pööre vasakule ja pea kohe jõuame Eesti ühe sügavama järve kallasrajale. Kel on aega, see võib nautida vaateid Koorküla Valgjärvele ja võib üritada tabada 27 meetri sügavusel asuva vaiehitise varemeid. Mööda kallasrada kulgedes jõuame 40,6 kilomeetrile, mis on raja kõige ohtlikum koht. Tuleb läbida järsk liivane laskumine pöördega paremale ning sellele järgneb kohe terav tõus. Tõusust üles jõudes ootab meid ees kehakinnitus (TP2 41,0km). Kohe peale TP-d teeme pöörde vasakule kruusateele ning suundume jälle sõbralike naabrite suunas. 45,3-ndal kilomeetril jõuab maratonirada vana piirivalvekordoni, kus pinnakate muutub ja kruus asendub loodusliku metsateega. 45,6-ndal kilomeetril tervitab meid jälle Läti Vabariik. 45,8-ndal kilomeetril jõuame metsast välja ja hoiame vasakule kruusateele. 600m sõitu ning keerame uuesti paremale metsateele. Metsateel sõites jääb paremat kätt ilus metsajärv nimega Suķieris. 47,3-ndal kilomeetril tuleb teha järsk tagasipööre vasakule kruusateele. 49,7-ndal kilomeetril jõuame jälle kolme tee ristile ning hoiame vasakule. 52,6-ndal kilomeetril jõuame veidikeseks suuremale kruusateele ning kohe algab järjekordne asfaldilõik ning jõuame Pedele külla. Pedele külas pöörame 53,2-ndal kilomeetril vasakule, ületame Pedeli jõe ning liigume jälle kruusakattega teele. Siin ühineme poolmaratoni rajaga. 55. kilomeeter on viimane korraldajate poolt pakutav kehakinnitamise võimalus. 300m pärast TP-d pöörame paremale liivasele põllu-metsateele ning suundume Veskijärve poole. Nüüd, 58,4-ndal kilomeetril tuleb anda endast kõik, algab kiirenduskilomeeter, teekatteks on vana asfalt ja betoonplaadid, lõpumeetritel pöördega paremale. Selle pingutuse käigus jõuame vanasse nõukogudeaegsesse side-sõjaväebaasi. 100m põlluteed ning paistabki Läti Valka suvilarajoon, kus on jälle väike lõik asfalti, mis läheb üle laiaks kruusateeks. Kruusateede ristumiskohas pöörame paremale ning jõuamegi Valka linna. Garaažide juurde jõudes pöörame vasakule ning 100m pärast algab väljakutseid pakkuv teekate. Tee täidetud telliste ja maakividega. 61,8-ndal kilomeetril algab singel „Roheline miil“ pikkusega 1,7km. Peale „Rohelise miili“ singlit muutub tee kruusaseks põlluteeks 63-ndal kilomeetril ületame Valga – Uulu mnt ning sellega lõppevad meie seiklused Läti Vabariigis. Kilomeeter sõitu kruusateel, möödume päikesepargist ja pöörame vasakule Jaanikese spordikeskuse poole. Tee läheb üle kruusaseks põlluvaheteeks. 64,6-ndal km jõuame tagasi spordikeskuse territooriumile, kus tuleb läbida vana ja uue krossiraja lõike ning kui olete ka selle läbinud, siis olete jõudnud 2. Valga-Valka rattamaratoni lõppu.
INTERAKTIIVNE RAJAKAART
Failid
Maratoni rajakaart kompuutrisse (.gpx)Maratoni Rajakaart trükiks (.pdf)Linnakukaart (.pdf)
Kirjeldus
RAJAKIRJELDUS
2. Valga-Valka maratoni start antakse Jaanikese spordikeskusest.
Esimesed 400m liigutakse mööda tee äärt, seejärel pööratakse asfaltkattega Jaanikese teele ning sõidetaks Valga-Uulu mnt poole. 1 km möödumisel ületame Valga-Uulu mnt. Peale seda tuleb hoida paremale, et jõuda Läti Vabariiki ning siis tuleb hoida vasakule. Järgnev kilomeeter kulgeb lauge tõusuga ning lagunenud asfaltkattega teel. 2,6-ndal kilomeetril tuleb pöörata vasakule ja algab kruusaralli. 9,9km jõuame poolmaratoni ja maratoni radade lahknemispunkti. Maratonisõitjad keeravad paremale ning kruusatee jätkub ja kestab kuni järsu pöördega vasakule, tehnilisele rajaosale (10,8 km). 1,3km jõuame tagasi koduvabariiki 11,1km. 12,2-ndal kilomeetril toimub peaaegu tagasipööre vasakule ja alates 13,4-ndast kilomeetrist jõuame metsateele, kus esineb kuivema ilma korral liivaseid kohti. 16,4 kilomeetril tuleb pööre vasakule ja jõuame veidi laiemale kruusateele, kus liigume kuni kolme tee ristumiskohta jõudmiseni, paremat kätt jääb tuletõrje veevõtukoht. Seejärel suundub rada paremale. Peale 400m sõitu keerame vasakule metsateele. Saab jala natuke sirgeks lasta, aga mitte kauaks. 19,1-ndal kilomeetril peale 90-kraadist pööret paremale peab kohe pingutama hakkama, sest algab 2,8km pikkune tõus raja kõige kõrgemasse punkti. Tõusul, 19.8 kilomeetril pöörame kruusateele. Ületades 21,7-ndal kilomeetril Piiri-Koorküla tee, jõuame esimesse toidupunkti ja oleme tõusnud 123m kõrgusele üle merepinna. Järgneb kiire laskumine, millele järgneb järsu tõusunukiga rajalõik, kus asub GP vahefinišisse. Peale seda kulgeb rada mõõda kruusast põlluteed. 27,3-ndal kilomeetril pöörame paremale, Piiri-Koorküla teele, raja ühele pikemale asfaldilõigule. Tee kulgeb allamäge ja on sobilik suure kiirusega sõitmiseks, siis järgneval pöörel paremale kruusakattega metsateele võib osutuda ohtlikuks (28,4 kilomeeter). 30,9-ndaks kilomeetriks jõuame põnevasse kohta. Tee läheb üle põllu ja ei või teada, millega põllumehed meid seekord üllatavad. Peale 1km pikkust üllatusrada, jõuame uuesti kruusakattega põlluteele. 32,6-ndal kilomeetril ületame laiema kruusakattega tee ning liigume mööda kitsamat kruusateed edasi. 34,2-ndal kilomeetril hoiame paremale ja 34,4-ndal kilomeetril keerab rada vasakule vana talumaja sissesõiduteele. Järgnev 100m võib olla liivane. Edasi kulgeb põllutee mööda ebatasast maastikku, kus esineb lohke ja maakive. Õnneks pole seda kannatust pikalt ja 1,5 kilomeetri päras jõuame jälle kitsale kruusateele. 36,5-ndal km keerab rada jälle paremale eelnevalt tuttavale Piiri - Koorküla teele. Peale 400m mõnusat asfaldil kulgemist pöörab rada paremale, Järvesilma turismitalu suunas ning tee muutub kruusaseks. Sõidame läbi kahe talu hoovi ning tee läheb üle kruusakattega metsateeks. Paremat kätt jääb Laanemõtsa järv ning jõudes järgmise talu juurde tuleb hoida vasakule. 39,1-ndal kilomeetril tuleb teha järsk pööre vasakule ja pea kohe jõuame Eesti ühe sügavama järve kallasrajale. Kel on aega, see võib nautida vaateid Koorküla Valgjärvele ja võib üritada tabada 27 meetri sügavusel asuva vaiehitise varemeid. Mööda kallasrada kulgedes jõuame 40,6 kilomeetrile, mis on raja kõige ohtlikum koht. Tuleb läbida järsk liivane laskumine pöördega paremale ning sellele järgneb kohe terav tõus. Tõusust üles jõudes ootab meid ees kehakinnitus (TP2 41,0km). Kohe peale TP-d teeme pöörde vasakule kruusateele ning suundume jälle sõbralike naabrite suunas. 45,3-ndal kilomeetril jõuab maratonirada vana piirivalvekordoni, kus pinnakate muutub ja kruus asendub loodusliku metsateega. 45,6-ndal kilomeetril tervitab meid jälle Läti Vabariik. 45,8-ndal kilomeetril jõuame metsast välja ja hoiame vasakule kruusateele. 600m sõitu ning keerame uuesti paremale metsateele. Metsateel sõites jääb paremat kätt ilus metsajärv nimega Suķieris. 47,3-ndal kilomeetril tuleb teha järsk tagasipööre vasakule kruusateele. 49,7-ndal kilomeetril jõuame jälle kolme tee ristile ning hoiame vasakule. 52,6-ndal kilomeetril jõuame veidikeseks suuremale kruusateele ning kohe algab järjekordne asfaldilõik ning jõuame Pedele külla. Pedele külas pöörame 53,2-ndal kilomeetril vasakule, ületame Pedeli jõe ning liigume jälle kruusakattega teele. Siin ühineme poolmaratoni rajaga. 55. kilomeeter on viimane korraldajate poolt pakutav kehakinnitamise võimalus. 300m pärast TP-d pöörame paremale liivasele põllu-metsateele ning suundume Veskijärve poole. Nüüd, 58,4-ndal kilomeetril tuleb anda endast kõik, algab kiirenduskilomeeter, teekatteks on vana asfalt ja betoonplaadid, lõpumeetritel pöördega paremale. Selle pingutuse käigus jõuame vanasse nõukogudeaegsesse side-sõjaväebaasi. 100m põlluteed ning paistabki Läti Valka suvilarajoon, kus on jälle väike lõik asfalti, mis läheb üle laiaks kruusateeks. Kruusateede ristumiskohas pöörame paremale ning jõuamegi Valka linna. Garaažide juurde jõudes pöörame vasakule ning 100m pärast algab väljakutseid pakkuv teekate. Tee täidetud telliste ja maakividega. 61,8-ndal kilomeetril algab singel „Roheline miil“ pikkusega 1,7km. Peale „Rohelise miili“ singlit muutub tee kruusaseks põlluteeks 63-ndal kilomeetril ületame Valga – Uulu mnt ning sellega lõppevad meie seiklused Läti Vabariigis. Kilomeeter sõitu kruusateel, möödume päikesepargist ja pöörame vasakule Jaanikese spordikeskuse poole. Tee läheb üle kruusaseks põlluvaheteeks. 64,6-ndal km jõuame tagasi spordikeskuse territooriumile, kus tuleb läbida vana ja uue krossiraja lõike ning kui olete ka selle läbinud, siis olete jõudnud 2. Valga-Valka rattamaratoni lõppu.
INTERAKTIIVNE RAJAKAART
Failid
Poolmaratoni rajakaart kompuutrisse (.gpx)Poolmaratoni Rajakaart trükiks (.pdf)Linnakukaart (.pdf)
Kirjeldus
RAJAKIRJELDUS
2. Valga-Valka maratoni start antakse Jaanikese spordikeskusest.
Esimesed 400m liigutakse mööda tee äärt, seejärel pööratakse asfaltkattega Jaanikese teele ning sõidetaks Valga-Uulu mnt poole. 1 km möödumisel ületame Valga-Uulu mnt. Peale seda tuleb hoida paremale, et jõuda Läti Vabariiki ning siis tuleb hoida vasakule. Järgnev kilomeeter kulgeb lauge tõusuga ning lagunenud asfaltkattega teel. 2,6-ndal kilomeetril tuleb pöörata vasakule ja algab kruusaralli. 9,9km jõuame poolmaratoni ja maratoni radade lahknemispunkti. Maratonisõitjad keeravad paremale ning kruusatee jätkub ja kestab kuni järsu pöördega vasakule, tehnilisele rajaosale (10,8 km). 1,3km jõuame tagasi koduvabariiki 11,1km. 12,2-ndal kilomeetril toimub peaaegu tagasipööre vasakule ja alates 13,4-ndast kilomeetrist jõuame metsateele, kus esineb kuivema ilma korral liivaseid kohti. 16,4 kilomeetril tuleb pööre vasakule ja jõuame veidi laiemale kruusateele, kus liigume kuni kolme tee ristumiskohta jõudmiseni, paremat kätt jääb tuletõrje veevõtukoht. Seejärel suundub rada paremale. Peale 400m sõitu keerame vasakule metsateele. Saab jala natuke sirgeks lasta, aga mitte kauaks. 19,1-ndal kilomeetril peale 90-kraadist pööret paremale peab kohe pingutama hakkama, sest algab 2,8km pikkune tõus raja kõige kõrgemasse punkti. Tõusul, 19.8 kilomeetril pöörame kruusateele. Ületades 21,7-ndal kilomeetril Piiri-Koorküla tee, jõuame esimesse toidupunkti ja oleme tõusnud 123m kõrgusele üle merepinna. Järgneb kiire laskumine, millele järgneb järsu tõusunukiga rajalõik, kus asub GP vahefinišisse. Peale seda kulgeb rada mõõda kruusast põlluteed. 27,3-ndal kilomeetril pöörame paremale, Piiri-Koorküla teele, raja ühele pikemale asfaldilõigule. Tee kulgeb allamäge ja on sobilik suure kiirusega sõitmiseks, siis järgneval pöörel paremale kruusakattega metsateele võib osutuda ohtlikuks (28,4 kilomeeter). 30,9-ndaks kilomeetriks jõuame põnevasse kohta. Tee läheb üle põllu ja ei või teada, millega põllumehed meid seekord üllatavad. Peale 1km pikkust üllatusrada, jõuame uuesti kruusakattega põlluteele. 32,6-ndal kilomeetril ületame laiema kruusakattega tee ning liigume mööda kitsamat kruusateed edasi. 34,2-ndal kilomeetril hoiame paremale ja 34,4-ndal kilomeetril keerab rada vasakule vana talumaja sissesõiduteele. Järgnev 100m võib olla liivane. Edasi kulgeb põllutee mööda ebatasast maastikku, kus esineb lohke ja maakive. Õnneks pole seda kannatust pikalt ja 1,5 kilomeetri päras jõuame jälle kitsale kruusateele. 36,5-ndal km keerab rada jälle paremale eelnevalt tuttavale Piiri - Koorküla teele. Peale 400m mõnusat asfaldil kulgemist pöörab rada paremale, Järvesilma turismitalu suunas ning tee muutub kruusaseks. Sõidame läbi kahe talu hoovi ning tee läheb üle kruusakattega metsateeks. Paremat kätt jääb Laanemõtsa järv ning jõudes järgmise talu juurde tuleb hoida vasakule. 39,1-ndal kilomeetril tuleb teha järsk pööre vasakule ja pea kohe jõuame Eesti ühe sügavama järve kallasrajale. Kel on aega, see võib nautida vaateid Koorküla Valgjärvele ja võib üritada tabada 27 meetri sügavusel asuva vaiehitise varemeid. Mööda kallasrada kulgedes jõuame 40,6 kilomeetrile, mis on raja kõige ohtlikum koht. Tuleb läbida järsk liivane laskumine pöördega paremale ning sellele järgneb kohe terav tõus. Tõusust üles jõudes ootab meid ees kehakinnitus (TP2 41,0km). Kohe peale TP-d teeme pöörde vasakule kruusateele ning suundume jälle sõbralike naabrite suunas. 45,3-ndal kilomeetril jõuab maratonirada vana piirivalvekordoni, kus pinnakate muutub ja kruus asendub loodusliku metsateega. 45,6-ndal kilomeetril tervitab meid jälle Läti Vabariik. 45,8-ndal kilomeetril jõuame metsast välja ja hoiame vasakule kruusateele. 600m sõitu ning keerame uuesti paremale metsateele. Metsateel sõites jääb paremat kätt ilus metsajärv nimega Suķieris. 47,3-ndal kilomeetril tuleb teha järsk tagasipööre vasakule kruusateele. 49,7-ndal kilomeetril jõuame jälle kolme tee ristile ning hoiame vasakule. 52,6-ndal kilomeetril jõuame veidikeseks suuremale kruusateele ning kohe algab järjekordne asfaldilõik ning jõuame Pedele külla. Pedele külas pöörame 53,2-ndal kilomeetril vasakule, ületame Pedeli jõe ning liigume jälle kruusakattega teele. Siin ühineme poolmaratoni rajaga. 55. kilomeeter on viimane korraldajate poolt pakutav kehakinnitamise võimalus. 300m pärast TP-d pöörame paremale liivasele põllu-metsateele ning suundume Veskijärve poole. Nüüd, 58,4-ndal kilomeetril tuleb anda endast kõik, algab kiirenduskilomeeter, teekatteks on vana asfalt ja betoonplaadid, lõpumeetritel pöördega paremale. Selle pingutuse käigus jõuame vanasse nõukogudeaegsesse side-sõjaväebaasi. 100m põlluteed ning paistabki Läti Valka suvilarajoon, kus on jälle väike lõik asfalti, mis läheb üle laiaks kruusateeks. Kruusateede ristumiskohas pöörame paremale ning jõuamegi Valka linna. Garaažide juurde jõudes pöörame vasakule ning 100m pärast algab väljakutseid pakkuv teekate. Tee täidetud telliste ja maakividega. 61,8-ndal kilomeetril algab singel „Roheline miil“ pikkusega 1,7km. Peale „Rohelise miili“ singlit muutub tee kruusaseks põlluteeks 63-ndal kilomeetril ületame Valga – Uulu mnt ning sellega lõppevad meie seiklused Läti Vabariigis. Kilomeeter sõitu kruusateel, möödume päikesepargist ja pöörame vasakule Jaanikese spordikeskuse poole. Tee läheb üle kruusaseks põlluvaheteeks. 64,6-ndal km jõuame tagasi spordikeskuse territooriumile, kus tuleb läbida vana ja uue krossiraja lõike ning kui olete ka selle läbinud, siis olete jõudnud 2. Valga-Valka rattamaratoni lõppu.
INTERAKTIIVNE RAJAKAART
Failid
Lastesõitude rajakaart trükiks (.pdf)Linnakukaart (.pdf)
Kirjeldus
Lastesõidud toimuvad Jaanikese motokeskuse territooriumil. Täpsema info jaoks palun vaadata kaarti.
