Erki Pütsep seab järgmiseks hooajaks sihid kõrgemale

Erki, sinu puhul meenutatakse ühte humoorikat seika, kus olid maratoni stardis valju häälega küsinud, kes tahab teiseks tulla. Ja siis paari käe tõustes vastanud, et järgnege Redbike vormis mehele…
Olid
 Kolgakülas ise kohal, milline trass siis ootab ees kõiki, kes sulle järgneksid ?

pytaNo minu vanuses vast saab mõne nalja ka ikka lubada, aga tõsisemalt rajast rääkides – tuleb üks
vägev maraton. Eelmine aasta meenutas raja poolest vahest liiga maanteesõitu, muudetud
asukohaga trass pakub aga kõike – seal on hingematvaid vaateid jõesängidele, on
tõusumeetreid, on maastikku ja männimetsasid. Saab kaifida ehedat loodust, kes
matkamõtetega peale lähevad ja tugeva koormuse saavad need, kel sportlikud ambitsioonid peas.
Eesti rattamaratonide mõistes on Otepää ja Jõulumäe paremad palad kokku miksitud – on kõva
pinnaga tõuse ja männimetsa-alust pinnast.

Järgmise aasta sari algab seal, kus täna on sinu maakodu ja lõpeb seal, kus sinu lapsepõlvekodu. Millisel
moel näed 2016 sarja oma peas kokkuvõetuna, kui see läbi saab?

Lehvitan teile poodiumilt. (naer)

Kuidas palun?

Kas tunnete rattureid, kes teevad trenni selle nimel, et lihtsalt finishisse veereda?

Tõsisemalt rääkides – hinges on nn. “mott” tagasi tulnud. Paar viimast aastat olen maratone sõitnud tuimalt,
ilma emotsioonideta. Estonian Cupi ajaloos toimunud sõidud olen võitnud kordamööda eri aastatel peaaegu
kõik, välja arvatud Rõuge, kus juhtmootorratas mind liidrikohalt sohu vedas. Eestimaal toimunud
suurematest võistlustest võitsin Tallinn-Tartu GP, Tartu GP, Saaremaa Velotuuri, Tartu Rattaralli ja Tartu
Rattamaratoni. Eesti meistrisärgid on cyclocrossist, maanteesõidust ja maastikurattamaratonist. Üks auk
karikaterivis veel on – puudub Eesti suurima ja olulisima võistlussarja Estonian Cupi sarjavõit!
Mul on pisike tütar, tõesti tahaksin finishis ta sülle võtta ja poodiumile tõusta. Ning elukaaslane innustab
mind saavutama miskit, mis minu vanuses juba märkimistväärt oleks – sihtida sarja võitu. Tema tugi ja minu
enda sisemine soov näidada, et olen võimeline ka 40 – aastaselt erinevate eesmärkide nimel pingutama,
annavad kõigele mõtte.

Paar korda oled oled olnud sarja võidule väga-väga ligidal, mis siis puudu jäi?

Estonian Cupis sarja üldarvestuses ei piisa toorest jõust, sa pead väheke iseennast üle kavaldama ka. Enne
finishit on ju särgiga mäefinish, üldarvestusse punkte andev vahefinish ja siis eks igaühe ego kõditab ka
kiirenduskilomeeter. Kui on jõudu ülearu ja vorm superhea – palun väga, tulista kõikjalt esimesena läbi!
Tegelikult tuleks aga nuputada ja ennast teinekord tagasi hoida, et seatud üldeesmärk oleks
lõppkokkuvõtteks kättesaadav. Esimesed aastad ma ei pööranud vahefinishitele tähelepanu. Enne hooaja
lõppu avastasin nende mõtte…. Ja sarjavõit jäigi äkki umbes viie punkti kaugusele. Sisuliselt ühe vahefinishi
taha! Teine kord eksisime koos juhtmotikaga Rõuges metsa ja sinna see võit läks. Tagantjärele mõtlen, et
ongi hea – see kogemus lisab täna sarjale põnevust ja vürtsi. Saan võrrelda oma möödunud aastate
tulemusi ning neid parandada.

Toetajad